Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13080
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1723
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


J. Jung „Muinasaja teadus II“ 1898, lk 141.
Koorkülas Jääva talu ja Ala-Laugaste piiri peal, paar vakamaad Jääva järvest põhja pool olla kõrge ilusa koha peal suur kivi lademik, pikkus 60 sammu ja laius 20-25 sammu. Kivid olla korrata ja segamini ja suurelt jaolt maa sees. Kohta kutsutavat „Kalme värat“. Praegu kasvavat seal võsa peal, aga vanade inimeste mälestuste olla seal ilus tamme salu peal kasvanud, kuhu muiste ohvrisid olla viidud.
Kihelkonnakirjeldus A. Suik 1923-1924 „kivikalm ja ohvrikoht“.
Asukoht - Koorküla vallas Jääva talu maal Ala-Laugaste talu piiril, Ahne ehk Õhne jõe ida kaldal, Jääva järve loode poolse nurga juures.
Kirjeldus - Koorküla õpetaja hr Ruuti teatel olla kalm paari aasta eest ära lõhutud. Olnud umbes 30 sammu pikk ja 10 sammu lai paadi kujuline teravate otsadega. Kalmust läinud läbi risti neli kivirida, muidu olnud kivid korrapäratult.

Sisestatud: 20.03.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.