Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13081
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1722
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hävinud

Inspekteerimise kuupäev: 25.11.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


J. Jung „Muinasaja teadus II“ 1898, lk 148.
Hiie või ohvri lohk Koorkülas Lindsi talu piiri sees, kus suured saared, vanad põlised jalakad ja künnappuud kaskedega segamini kasvavad. Alale on see salu vist sellepärast jäänud, et sealt keegi midagi ei ole raiuda julgenud, sest raiujal olla alati mingi õnnetus sündinud. Sinna olla kõiksugu ohvriandisid viidud, kus ka kõiksugu tontisid ja viirastusi olla nähtud. Niisuguseid ohvrikohtasid olla seal palju, mis aga enamaste ära olla hävitatud. Ohvri andisid viidi ka enamiste iga kalme peale.
Leitud - kaks raud kirvest Koorkülas Lindsi talu ohvri lohu juurest leitud. Viljandi muuseumis.
Kihelkonnakirjeldus A. Suik 1923-1924 „Hiis ja kalm“.
Asukoht - Koorküla vallas, Lindsi talu maal, Raudsepa talu piiril, talude vahel
Kirjeldus - lohk kus kasvavad kaks suurt künnappuud ja saared, kutsutakse „Lindsi saarikuks“. Ennem olnud seal kive, mis nüüd osalt ära veetud on. Koorküla õpetaja hr Ruuti soovitusel on koht kui muistne mälestusmärk kuni viimase ajani alles hoitud. Rahva keskel on jutt, et hiie hävitajat ähvardab kättemaks. Leitud süsa, tuhka ja põletatud konte. Teated saadud hr Ruutilt.

Sisestatud: 20.03.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.