13083 Kääbas

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13083 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
Mälestise vana number | 1733 |
---|---|
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Inspekteerimise kuupäev: 27.03.17
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Mälestise kirjeldus Soe alevikust 1,5 km Tõrva suunas, endisest Hummuli koorejaamast 200 m kagus, Valga-Tõrva maantee lääneküljel, nn „Kalmetimäel”. |
Mälestise ajalugu Dateering II at algus. |
Mälestise ajalugu J. Jung „Muinasaja teadus II“ 1898, lk 146. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |