Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Niklusmägi"
Mälestise registri number 13086
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 20-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Endise Kaagjärve kultuurimaja taga, Valga-Lüllemäe maantee põhjaküljel.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise ajalugu


Dateering 13.-18. sajand.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise ajalugu


Kihelkonnakirjeldus F. Karopun 1922 (Kyla) Kalm.
Asukoht - Rautina järve ääres, Järve kõrtsi ligidal. Kirjeldus- Madal, kuid laiaulatuseline mäeküngas, pääl männa mets. Maantee poolses otsas on kruusaaugud, kust kruusa veetud ja pudenenud inimese luid välja tulnud. Ka teade, et sealt on vanu rahu leitud, kuid ligikaudsed elanikud ei kinnitanud seda teadet.

Kihelkonnakirjeldus F. Karopun 1922 kalm ja kirikuase.
Asukoht - Rautina järve põhja poolse otsa juures, põhja pool Valga-Karula maanteed kroonu metsa sees olnud mõisa ajal liiva auk, mis praegu kinni kasvanud. Kiriku koht järves. Kirjeldus - liiva võtmisel leitud liiva august mitte sügavalt konte ja vask rahasid, vist Poola raha. Kirik vajunud alla ja tema asemel sündinud Rautina järv (üliõpilase A. Suigi teate järele).

Kihelkonnakirjeldus Vares 1927
Kaagjärve seltsimaja taga on nii nimetatud „Niklusmägi“, mille kohta rahvajutt räägib, et seal olla vana kirikuase. Sealt tuleb välja luid, asju ja rahasid. Kirikukell olla uputatud Kaag järve, mis asub kohe selle mäe all orus, seltsimaja lähedal. Kohapeal uurides leidsin sisselangenud liivaaukudest mäe külje pealt kõdunenud luupuru ja tükikesi. Arvan, et see mägi võib olla tarvitatud hilisemal kristlikul ajal matusepaigaks. Praegu on ta tihedalt kuuse ja männi metsaga kaetud. Maapinna poolest on ta liivamägi. Kas seal kirik on asunud, selle kohta ei leidnud muud tõendit kui ainult rahvajutt. Mäest leitud asjadest ei läinud ühtegi korda näha ega hinnata.

Sisestatud: 19.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.