Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmetimägi"
Mälestise registri number 13087
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 21-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


Kihelkonnakirjeldus F. Karopun 1922 (kyla) kalm „Kalmumägi“.
Asukoht - Tarsila talu maa pääl, mitte kaugel endisest Kirbu karjamõisast, tee ääres.
Kirjeldus - „Kalmumägi“ on põllu sees, küntud. Surnuluid tublisti välja tulnud, täiskasvanute ja laste luud.

Kihelkonnakirjeldus Vares 1927.
Tarsila talu põllul on kalmemägi kust on tulnud inimluid ja pronksist ehteasju välja. Asjad on Ommik Kusti käes, kes elab Pikkjärve asunduses. Kalme on põlluks küntud.

Inspektsiooniaruanne Kirbu küla külakalmistutest 28.septemberil 1984 (Heiki Valk).
28. septembril 1984. aastal vaatasid Mare Aun ja Heiki Valk üle kaks Kirbu külas paiknevat keskaegset kalmistut. Esimene asub Tarsila talust 800 m lõunas, Lüllemäe-Laatre teelt Sokale viiva teeristist 750 m põhja pool, Soka teest ligi 100 m lääne pool, metsaga kaetud mäekünkal. Kohaliku rahva jutujärgi olevat arheoloogid 1960. aastatel käinud mäge kaevamas, otsitud kirikut. Kalmest leitud luid ja metallehteid.

Sisestatud: 19.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.