Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Monument «Linda», A. Weizenberg, 1920 (pronks, graniit)
Mälestise registri number 1309
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 60
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 28.09.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Tallinna kesklinna armastatumaid XX sajandi mälestussambaid, rahvuseepose aineline, Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja August Weizenbergi poolt teostatud pargiskulptuur.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Puhkama istunud, hundinahka üll kandvat naist kujutav detailirohke, romantilises kujutuslaadis figuraalskulptuur, paigutatud kõrget kaljurüngast meenutavale tahulisele alussambale.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb Lindamäel, endisel Rootsi bastionil.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 45; alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 60
August Weizenberg (1837-1921) – esimene eestlasest professionaalne kujur. Viljeles klassitsistlikku realistlike suundumustega skulptuuri. Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit
Kunstiteadlane Heini Paas, 2002: 1878. aastal käis Itaalias elav August Weizenberg Tallinnas. Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele „Wanemuise“ ja Tallinna Toompeale „Linda“ monument. Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist „Linda“ Eestimaa Provintsiaalmuuseumile – teos, mida August Weizenbergi poolt eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” põhjal loodud müto-loogiliste figuuride hulgas peetakse silma-paistvaks. Pronksist „Linda“ asetati Toompeale endisele Rootsi kantsile alles 1920. Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. Weizenberg on valinud „Kalevipojast“ episoodi, kus Kalevi kalmule kivi tassiv leinav Linda on istunud kivile puhkama. Linda peas on kuuseokstest ja tammelehtedest pärg, seljas paremat õlga paljastav palja jalalabani ulatuv vöötatud kleit. Kaelas kee. Tema vasak käsi toetub kivile, parema käega hoiab kinni põlvedel olevast loomanahast, vasakul õlal loomapea.
M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978, lk. 10: „Russalka“ ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Nendega kuulub kunstiajalooliselt ühte ajajärku A. Weizenbergi „Linda“, mis püstitati oma kohale Rootsi bastionil 1920. aastal. Kujuril oli kavas lasta oma skulptuuri suurendada, kuid vahendeid selleks ei õnnestunud leida ja nii korrati algset marmorvarianti lihtsalt pronksis. Tagantjärele võib pidada niisugust lahendust õigustatukski, sest vaevalt oleks lihtne mehhaaniline suurendus lisanud „Lindale“ monumentaalsust. Praegu on ta oma intiimse laadi ja sobiva asukohaga põlispuude keskel Toompea foonil saanud omaseks ja andnud nimegi asupaigale – Rootsi kantsi tunnevad nüüd kõik Lindamäena.

Sisestatud: 10.03.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, hall graniit.
Tehnika: raidtehnika, valatud.
Autor, valmistamise koht: August Weizenberg; algne marmorkuju Itaalias - 1880; monument - 1920 (kuju pronksi valatud Tallinnas A. Straussi valukojas)
Dateering: algne marmorkuju 1880, monument 1920
Mõõtmed: figuur ca 121 x 54, 5 x 63 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): alussamba esikülje keskel kivisse raiutuna: LINDA; skulptuuri jalamil valukoja kirje: BRONGS A. STRAUSS. TALLINN 1920
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kuju patineerunud, sokli serv murenenud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): rahvusliku sümboli tähenduse omandanud “Linda” monument on paigale andnud Lindamäe nime. Monumendi ees paikneb kvadraatne graniittahvel sisseraiutud kirjaga: Ikka mõtlen neile, kes siit viidi... Taeva poole karjub nende äng

Sisestatud: 25.11.2006.