Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13091
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.08.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht asetseb rahutu reljeefiga Karula kuppelmaastikul, edela-kirdesuunalisel piklikul loodusliku künka kirdeotsal. Asula kultuurkiht on kaetud tuiskliiva kihiga, mille paksus ulatub mõnekümnest sentimeetrist 70-80 sentimeetrini. Kultuurkihile on kuhjatud kääpaid, mida leidub kogu nimetatud künkal ehk siis palju laiemal alal kui on olnud asula. Künka kaguserva on kaevatud sisse rohkesti kartulikoopaid.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Karula kihelkonnas. Asulakoht jääb Puurina-Lüllemäe-Litsmetsa tee äärde ja ulatub kagus kuni kõrvaloleva talu õuealani.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise ajalugu


Asula võib dateerida keraamika ja söeproovide alusel I at eKr kuni II at. Asulakiht avastati 1974. a suvel seoses kaevamistega Mähkli küla kääbastel. Asulakiht kaevati läbi osaliselt. Asulakihi paksuseks on 20-30 cm. Asula täpset ulatust ei ole kindlaks tehtud, kuna see asub osalt kääbaste all, osalt on kaetud tuiskliiva kihiga. Asulakihist leiti loomaluid ja keraamikat.

Sisestatud: 05.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.