Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalmeala on ida-lääne suunas piklik ja tõuseb keskosas ümbrusest vaevaltmärgatavalt kõrgemale. Kalme ääred sulanduvad kokku ümbritseva maastikuga. Kive paikneb sambla alla umbes 30 x 15 m suurusel alal. Kalmesse tehtud prooviaugus paljandus kivikalmele tüüpiline kivivare – suurte kivide vahele on kiilutud väiksemad teravaservalised kivid. Muld kivide vahel on sõmer, tume ja sisaldab söetükke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Karula kihelkonnas. Kalme paikneb rahutu reljeefiga Karula kuppelmaastikus, Valga ja Võru maakonna piiri lähedal, Lüllemäe-Tsooru teest põhjapool, metsas.

Ajalugu

Kivikalme kuulub välise ilme järgi otsustades I at I poolde. Karula kihelkonna kohta käivate materjalide hulgas on teade, et Ränna talu metsas on kive ja sealt olla kunagi leitud mingeid asju. Kivikalme olemasolu tehti kindlaks proovikaevamistel 1974. a suvel.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.