Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13092
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 2-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.08.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmeala on ida-lääne suunas piklik ja tõuseb keskosas ümbrusest vaevaltmärgatavalt kõrgemale. Kalme ääred sulanduvad kokku ümbritseva maastikuga. Kive paikneb sambla alla umbes 30 x 15 m suurusel alal. Kalmesse tehtud prooviaugus paljandus kivikalmele tüüpiline kivivare – suurte kivide vahele on kiilutud väiksemad teravaservalised kivid. Muld kivide vahel on sõmer, tume ja sisaldab söetükke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Karula kihelkonnas. Kalme paikneb rahutu reljeefiga Karula kuppelmaastikus, Valga ja Võru maakonna piiri lähedal, Lüllemäe-Tsooru teest põhjapool, metsas.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kivikalme kuulub välise ilme järgi otsustades I at I poolde. Karula kihelkonna kohta käivate materjalide hulgas on teade, et Ränna talu metsas on kive ja sealt olla kunagi leitud mingeid asju. Kivikalme olemasolu tehti kindlaks proovikaevamistel 1974. a suvel.

Sisestatud: 05.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.