Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Purskkaev "Naine vaagnaga", J. Raudsepp, 1935 (pronks, graniit)
Mälestise registri number 1310
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 61
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 24.05.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Skulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui nimeka Eesti XX sajandi kujuri Juhan Raudsepa loomeparemikku kuuluv klassitsistlikus stiililaadis figuraalskulptuur. Purskkaevuna kaunis ja meeleolukas linnapargi kujunduselement 1930. aastatest. Ühena vähestest linnavalitsuse tellimustöödest, omab Tallinnale erilist aja- ja kunstiloolist tähendust.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Purskkaev, mille kujunduses domineerib kaunis aktifiguur - laia vaagnat pea kohal hoidva, põlvele laskunud naise kuju.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 46; aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 61
Juhan Raudsepp (1896-1984) – Pensa kunstikooli haridusega silmapaistev ja viljakas, mitme-kesise loomelaadiga kujur. Loonud monumente, portreid, dekoratiiv- ja hauaplastikat
Kunstiteadlane Heini Paas, 2002: Tallinnas Tornide väljakul asuva purskkaevu „Naine vaagnaga“ loojaks on Juhan Raudsepp (1896-1984), üks 1920.-1930. aastate eesti skulptuuri ilme kujundajaid. See ehisskulptuur kujutab õhukesel pronksplaadil istuvat naisakti, vasak jalg istmiku all, parema jala põlv püsti. Kummargil figuuri kohal on peale ja käelabadele toetuv kumer vaagen. Figuuri ümbritsevad vaagnalt langevad veenired, mis eraldavad ja samas seostavad seda ümbritseva loodusega.
Teos on kinnitatud nelinurksele postamendile, mille laiema ülaosa all on dekoratiivne voluut. Sisemist purskkaevu ümbritseb ringikujuliselt 110 cm kõrgune graniitrake, välisküljel ühtlaste vahedega asetseva nelja väikese vett purskava pronksist kalapeaga. Need täidavad veega välise, 77 cm laiuse kaevu, mida ümbritseb 25 cm kõrgune graniitrake.
Purskkaevu figuuri tellis Raudsepalt tollane Tallinna peaarhitekt H. Johanson... See oli tollal üks väheseid avalikke tellimusi dekoratiivskulptuurile.
Juhan Raudsepp. 100. Eesti Kunstimuuseum. Tallinn, 1996: Kunstihoone skulptuuridele on oma laadilt lähedane fontäänifiguur „Naine vaagnaga“ (graniit, pronks, 1936) Tallinnas Tornide väljakul, mis kuulub samuti Raudsepa paremate tööde hulka. Siin on ta saavutanud emotsionaalse seose loodusega ja seda üsna lihtsa võtte abil – vaagnat pea kohal hoidev naine on paigutatud langevate veenirede keskele, mis eraldavad teda loodusest ja ühtlasi liidavad sellega.
M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978, lk. 17: Arvukalt on Tallinna jaoks skulptuure loonud Juhan Raudsepp (1896). Tema esimeseks tööks selles valdkonnas oli 1935. aastal Tornide väljaku Nooruse tänava poolsesse ossa paigutatud vaagnat pea kohal hoidev pronksist naisfiguur. Kujuri nende aastate loomingule iseloomulikult on see fontääniskulptuur üldmõjult dekoratiivne, vormikäsitlus teravusi vältivalt ümar ja pehmejooneline, siluetimõju rahulik. Skulptuuriga liitub vaagnalt langev vee mänglemine ja ümbruse hoolikas kujundus, mis eraldab seda avarast väljakust vikselt mõtisklema kutsuvaks ansambliks.
V. Viilmann. Juhan Raudsepp. Tallinn, 1984, lk. 36: Figuraalskulptuur huvitas kujurit jätkuvalt. Naise keha võluvat plastilisust ja ilmekust käsitledes püüdis Raudsepp seda lahendada dekoratiivses laadis. Üks õnnestunumaid on 1934. aastal loodud fontäänifiguur (kips), mille skulptor esitas Kunstihoone avanäitusele. Nagu kunstnik ise mäletab, olevat tolleaegne Tallinna peaarhitekt H. Johansen teinud talle ettepaneku figuuri loomiseks purskkaevule väikesel skvääril Tornide väljakul (süvendosa ja rakised olid juba olemas). Sinna näis kujuri arvates paremini paigutuvat juba olemasolev purskkaevu kavand, mis oli väljas Kunstihoone avanäitusel. Figuur valati pronksi 1936. aastal ja asetati oma kohale Tornide väljakul.

Sisestatud: 10.03.2008.

Meedia


(1997) Heino Gustavson. Mis on ümber vaagnaga naise. Sõnumilehe lisa "Pealinn" 29. august.
(2017) Elisabeth Kungla. Tornide väljakul asuv skulptuur «Eva» läheb restaureerimisele. Postimees, 28.03.
(2017) Eero Kangor. Naine vaagnaga naasis endises ilus. Kesklinna Sõnumid, 26. mai.

Sisestatud: 23.01.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, graniit.
Tehnika: poleeritud, raidtehnika, valatud.
Autor, valmistamise koht: Juhan Raudsepp, Tallinn
Dateering: 1936 (kuju kavand 1934), kaevurakked 1847
Mõõtmed: naisfiguur ca 110 x 71 x 61 cm; vaagna Ø 106 cm; postament 135 x 66 x 66 cm; sisebasseini Ø 460 cm, äärekivi kõrgus ca 100 cm; välisbasseini Ø 690 cm, äärekivi kõrgus ca 20 cm
Märgid (meistrimärgid): aluse servas, kuju vasakul küljel kunstniku signatuur: J Raudsepp
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): osaliselt oksüdeerunud, rakistel parandusi tsement-mördiga (sh. vuugid)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): skulptuuri on nimetatud erinevalt: „Naine vaagnaga“ (ka „Tütarlaps vaagnaga“), „Põlvitav naine“, Istuv naine“, rahvasuus: „Eeva“. Purskkaevu Tornide väljakule tellis J. Raudsepalt tollane Tallinna peaarhitekt Herbert Johanson; kunstnik pidas sobivaks olemasolevat, 1934.a näitusele esitatud figuuri (kips), mille pronksivalu ja paigaldamine sai teoks 1936.a. Õnneliku juhuse tõttu leidis Raudsepp rakisteks 1847.a-st pärinevad Patarei vangla kaevurakised (olid kaevu likvideerimise järel ladustatud). Kuju voluutidega samba kujuline postament ja kaevurakised roosast graniidist; sisepiirde välisküljel igas ilmakaares üks vettpurskav kõrgreljeefne pronksist kalapea. Kalapead varastati 1995.a. Skulptuuri ja postamendi puhastas ja konserveeris ning foto järgi valmistas kalapeade koopiad AS KAR-Grupp 1996.a. Purskkaev restaureeriti OÜ Raidkivi Ateljee (Paul Uibopuu) poolt 2001.a.

Sisestatud: 25.11.2006.