Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13100
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1717
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.03.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Maa-alune kalmistu paikneb Otepää linnas Tartu ja Piiri tänava ristmiku ümbruses, peamiselt ristmikust ida ja kirde poole jääva parkimisplatsi alal ning sellest ida poole jääval alal. Matuseid esineb ka mainitud tänavate ristmikust põhja ja loode pool, Piiri tänava ääres. Kalmistu täpseid piire pole võimalik määratleda.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub endise jaotuse järgi Otepää kihelkonnas. Kalmistu paikneb Otepää linnas Tartu ja Piiri tänava ristmiku ümbruses.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on keskaegse Otepää alevi kalmistuga. Muistise võib leidude põhjal dateerida 14. sajandisse.Kalmistut on uuritud arheoloogiliste kaevamistega juba 1928. ja 1929. aastal Piiri tänava ääres ja 1938. aastal Tartu tänava idaküljel seoses selle laiendamisega. 1938. aastal toimusid arheoloogilised kaevamised Osvald Saadre juhtimisel. 1944. aastal põles Otepää maha ning kalmistu alal varem olnud hoonestus hävis. Tartu ja Piiri tänava ristmiku piirkonda rajati parkimisplats ning spordiinternaatkooli hoone, mille ehitusel olevat palju luid välja tulnud. 1950. aastal alguses, linna puurkaevu platsi tasandamisel parkimisplatsist ida pool leiti hoburaudsõlg. 1958. aastal leiti kalme alalt tollase kino (nüüdne ööklubi) esiselt kanalisatsioonikraavi kaevamisel kaurikarpe ja helmeid. Kuni 1996. aastani oligi ebaselge, kas parkimisplatsi alal on kalmistu säilinud või mitte. Mainitud aastal alustai Otepää linnavalitsuse tellimusel parkimisplatsi asfalteerimistöid ning väikese kumeruse äralükkamisel tuli välja inimluid. Järgnesid väiksemad päästekaevamised 1996. aastal Heiki Valgu juhendamisel. Fikseeriti 7 tervet või osaliselt hävinud luustiku. Kaevamisel selgus, et luustikud paiknevad siin peaaegu vahetult maapinna tasandil. Kalmistu on olnud korrapärase planeeringuga – hauad on olnud ridades. Otepää linnavalitsuse tellimusel kaeti kalme keskosa ala pärast arheoloogilisi fikseerimistöid 1996. aastal asfaldiga.

Sisestatud: 28.12.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.