Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 13102
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1741
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise ajalugu


Kiri: Reidolf ja teised Makita küla elanikud, 28.11.1957.
Lugedes teie kirjutist ajalehest muinsus- ja looduskaitse alla võtmisest leidsime ka meie, sellele kirjutisele allakirjutanud vajaduse avaldisega Teie poole pöörduda. Otepää raj Päidla k/n Nõuni kolh end Makita küla Looga talu maaalal asub tasandikul järsk kuplitaoline mägi, mida rahvas kutsub Looga kabelimäeks ning millel kasvavad põlised kased. Mäe jalamilt on leitud ja leitakse tänase päevani pruuniks muutunud inimluid, mille järele meie kohalikud elanikud oleme arvamisel, et siin asub kas vanaaegne matusepaik või sõjakalmistu. Kuigi see koht selleks ette ei ole nähtud, on viimasel ajal mäe küljelt hakatud suuremal arvul kruusa vedama maanteele. Sellega on kahjustatud tublisti mäe kaunist üldilmet ja on lastud auku mitu põlist kaske. Meie kohalikud ja ümbruskonna elanikud mõistame sellise teguviisi hukka ja palume Teie kaasabi väljaselgitamiseks, kas see koht ei oleks tarvis muinsus- või looduskaitse alla võtta, et sellega päästa huvitava loodusliku vaatamisväärse koha hävitamise.

Inspektsioonireisist Otepää kõrgustikule 27. septembril 1995 (Heiki Valk)
Makital käisime Kabelimäel, kus tundsin huvi, kas mäe Tartu maantee poolsel küljel, umbes poolel kõrgusel olev ca 1 m kõrgune järsem astang võiks olla inimese kätetöö. Reet Karukäpp arvas, et võiks olla küll. Sain teada, et Makita Kabelimägi kujutab endast mõhna, mis on tekkinud jää sulamisel jäämassi sees olnud pinnasekogumi „allapudenemise“ läbi.

Sisestatud: 19.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.