Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13105
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 65-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise ajalugu


Inspektsioonireisist Otepää kõrgustikule 27. septembril 1995 (Heiki Valk).
Esmalt peatuti Nõuni asulakohal. Üles oli küntud ka Tartu-Otepää teest ida ja järvest lõuna poole jääv põld, kuid kultuurkihti seal ei esine. Leiti vaid üks väike, umbes 2,5 x 1 m mõõtmetega silmapaistvalt musta mulla ja põlenud kivitükkidega laiguke. Tee idaküljelt, Kassioti talust lõuna pool olevalt kartulimaalt korjati rohkelt käsitsikeraamikat (TÜ 331), saadi ka üks suur ja paks riibitud keraamika kild. Kultuurkiht oli silmapaistvalt intensiivne ja musta värvi. Kuulsin Kassioti vanaperenaiselt, et talu sissesõidutee põhjaküljel oleva tiigi kohal oli vanasti olnud allikas. Kolhoosi ajal aetud see täis, kuid pressinud ikka vett välja. Praegu on seal kopaga kaevatud sügav tiik. Ilmne, et see kultuurkihiga külgnev allikakoht (mitte järv) on olnud asula veevõtukohaks.

Sisestatud: 20.02.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.