Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur «Metskits», J. Koort, 1929 (pronks)
Mälestise registri number 1311
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 62
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: deponeeritud

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.18

Inspektor: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Maarja Ruut

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui väga nimeka Eesti XX sajandi kujuri Jaan Koorti teos; hinnatumaid Tallinna avalikus linnaruumis paiknevaid skulptuure; populaarne ja armastatud Tallinna kujunduselement, mis linnalegendile põhinedes on omandanud sümboli tähenduse.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Originaal hoiustatud Tallinna Linnamuuseumis; koopia paikneb Toompea nõlvajalamil Nunne ja Laia tänava ristmiku juures oleval haljasalal.

Sisestatud: 25.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 44; aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 62
Jaan Koort (1883-1935) –Eesti tähtsamaid, tugeva isikupäraga skulptoreid, mitmekülgne kunstnik. Loonud suurel hulgal portreid, naisakte, dekoratiiv- ja hauaplastikat, monumente. 1920. aastate II poolel huvitus esimese eesti kujurina loomaplastikast, „Mestskits“ kuulub selles valdkonnas varaste tööde hulka. Tegutsenud ka maalikunstniku ja keraamikuna.
Kunstiteadlane Heini Paas, 2002: Tallinnas Nunne tänava haljasalal 1930. – 1992.a. nelinurksel graniitalusel seisnud „Metskitse“ loojaks on Jaan Koort (1883-1935), kes läks kaasa 20. sajandi alguse uute kunstisuundadega: Temast sai eesti skulptuuri uuendaja nii sisus kui vormis. Ta tõi eesti skulptuuri ka loomaplastika. „Metskitse“ vorm on looduslähedane, kuid suurepinnaline, detaile hülgav ja olulist rõhutav. Kunstnik on tabanud erksa ning kartliku looma olemust ja nõtkust. Populaarne „Metskits“ on pronksi valatud kolmes eksemplaris – kuju Nunne tänava haljasalale ja Eesti Kunstimuuseumis asuv kuju – 1929.a.; Moskvas A. S. Puškini nim. Kunstimuuseumis asuv kuju – 1935. Nunne tänval paiknenud teose ostis KKSKV 1929.a. ja kinkis selle Tallinna linnale. 1930 asetati skulptuur haljasalale Laia tänava otsa vaatega tänavale. 1995. aastast on seal koopia.
M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978, lk. 16-17: A. Weizenbergi „Lindale“ lisandus 1929. aastal Vaksali tänava äärsel haljasalal J. Koorti „Metskits“. Selles pronksist loomafiguuris, mis kuulub eesti animalistika parimate teoste hulka, on kujuril suurepäraselt õnnestunud väljendada metslooma erksust ja valvsust. Modelleeringu sujuvust ja plastilist ilmekust rõhutab silueti puhtajoonelisus, üksikud teravamad aktsendid loovad mulje viivuks peatunud pidevast liikumisest. Meisterlik pronksivalu, mis teostati skulptori enese ateljees, poleeritud pinnad ja sobiv paatina lisavad kujule veelgi elavust. Hästi on valitud ka skulptuuri asukoht, mastaabilt suhteliselt tagasihoidlik figuur paikneb mõõtmetelt väikesel haljasalal, millele jääb fooniks järsk ja kõrge Toompea kallas. „Metskitse“ haprus ja kergus on kontrastiks Toompea monumentaalsele suurejoonelisusele.
L. Gens. Jaan Koort. Tallinn, 1964, lk. 140: Koorti esimene ja parim teos loomaskulptuuri alal on „Metskits“, mis on modelleeritud 1925-1926, pronksi valatud 1929.a. (kordamine samast aastast) ja kuulub euroopa loomaplastika suurteoste hulka. „Metskitses“ avaldub Koorti peen lürism. Kompositsioonis on meisterlikult lahendatud keerukas liikumismotiiv, mis nagu viitab valmisolekule väiksemagi hädaohu puhul välkkiirelt kohalt kaduda. Looma kergus ja graatsia on saavutatud masside õnnestunud vahekordadega, keha horisontaalne rütm on tasakaalustatud jalgade sihvakate vertikaalidega. Väiklaste detailide puudumine, sujuv vormiderikas siluett, milles rahulik voolavus vaheldub teravate aktsentidega, annavad suurepäraselt edasi kartliku looma sisemist pinget. Erakordselt ilus on pronksi pinnamõju oma tumeda sügava paatinaga, mis reflekteerib ühtlaselt valgust, kuid väldib sealjuures liigset läiget. „Metskitse“ vormirikkus pääseb eriti hästi mõjule kontrastis lihtsa prismaatilise alusega. Tervikuna on „Metskitsel“ suurepärased dekoratiivsed omadused. Paigutatuna muruväljakule Toompea jalamil on ta muutunud Tallinna linnapildi lahutamatuks osaks ja ühtlasi eesti skulptuuri üheks populaarsemaks teoseks.

Sisestatud: 10.03.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, graniit.
Tehnika: poleeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: skulptor Jaan Koort, Tallinnas
Dateering: 1929
Mõõtmed: 95 x 20 x 109 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): langenud vandaalitsemise ohvriks kuid restaureeritud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Nõtke metskitse loomutruu ja graatsiline pronkskuju. Skulptuuri „Metskits“ ostis Kultuurkapitali Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsus 1929. aastal ja kinkis selle Tallinna linnale; 1930. asetati skulptuur haljasalale Toompea nõlva all Nunne ja Laia tänava ristumiskohal, vaatega tänavale. Vargusohu ja korduvate lõhkumiskatsete tõttu deponeeris Tallinna Kultuurimälestiste Inspektsioon 31. märtsil 1992 kuju Tallinna Linnamuuseumisse. 1995.a paigaldati haljasalale, madalale alusele, kuju algse asukohaga võrreldes Toompea nõlvale lähemale ARS-Monumentaal OÜ-s valmistatud koopia. Koopiat restaureeris 2014.a Paul Uibopuu

Sisestatud: 25.11.2006.