13117 Ohvriallikas "Nuudaläte"

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvriallikas "Nuudaläte" |
---|---|
Mälestise registri number | 13117 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
Mälestise vana number | 11-k |
---|---|
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Inspekteerimise kuupäev: 24.03.20
Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Mälestise kirjeldus Allika läbimõõt on umbes 2 m, servas on kivid, põhi liivane. Vee sügavus 1979. aasta oktoobris umbes 20 cm. Sellele järgneb loode pool ligi 1 m laiuse ja 2,3 m pikkusega kitsam kael, millest omakorda loode pool on laiem veeala (läbimõõt keskmiselt 2,5 m), sealt edasi aga voolab vesi ca 1,5 m laiuse ojana loode poole (Kirjeldus 1979. aastast). |
Mälestise asukoha kirjeldus Allikas asub endise jaotuse järgi Rõngu kihelkonnas. Allikas paikneb Kolli külas, Tartu-Valga maanteest lääne pool, künklikul tasandikul, ühe kõrgema künka loodejalamil, metsas. |
Mälestise ajalugu Ohvriallikast teatasid ENSV Kultuuriministeeriumi Muuseumide ja Kultuurimälestiste kaitse Inspektsioonile Valga Koduloomuuseum ning Valga rajooni kultuurimälestiste vanemmetoodik oma kirjas 20. septembril 1974. aastal. Rahvapärimuses räägitakse allika kohta ohverdamisest. Allika kasutamise ligikaudseks ajaks II at pKr. Esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks Valga Koduloomuuseumi poolt. |
Üldinfo Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms. |