Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13118
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht on täheldatav ida-lääne suunas umbes 170 m pikkusel ja asulakoha lääneotsas 140 m ning idaotsas 70 m laiusel alal. Asulakoha alal on väga intensiivne musta värvi kultuurkiht, mis sisaldab sütt, põlenud kive ja loomaluid. Maapind asulakoha alal alaneb põhja suunas. Asulakohast vahetult põhjas paikneb allikas

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Asulakoht asub Komsi küla tuumiku lõunaserval, Pühajärve-Pukamõisa tee ja sealt lõuna poole suunduva külavahetee ristumiskohast lääne pool.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Muistise avastasid 4. mail 1996. aastal Andres Tvauri ja Andres Vindi Tartu Ülikoolist. Leiti keraamikat, millest valdav enamus pärineb käsitsi vormitud nõudest. Nende hulgas oli peene koostisega ja silutud pinnaga nn kiilpinnalist keraamikat. Muistise võib leidude põhjal dateerida viikingiaega, hilisrauaaega ja keskaega (9.-16. sajand).

Sisestatud: 02.12.2009.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Sangaste ja Karula kihelkonda 02.-05. mail 1996.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.