Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13126
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1745
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub künklikus maastikus, ühel suuremal loode-kagu suunalisel künkal. Kalmistu ulatust on raske kindlaks määrata, kuna tema lõuna- ja kagupoolne osa on liiva vedamisel lõhutud. Ligikaudselt võiksid kalmistu mõõtmed olla: pikkus loode-kagu suunas 54 m, laius kirde-edela suunas 47 m, suurim kõrgus kuni 2 m. Kalmistu ala on kaetud rohukamaraga, tema keskosas on mõned suuremad raudkivid. Kalmistu lõhutud osas kasvavad puud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Kalmistu paikneb Jõhvi-Tartu- Valga maanteest ligikaudu 330 m ida pool, vahetult Pühajärve-Pukamõisa maantee ääres, Puka mõisaansamblist loodes.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub külakalmistute hulka, mis olid kasutusel 15.-18. sajandil. Kalmistu kohta puuduvad varasemad andmed. Kohalike elanike teateil on kalmistu maa-alalt leitud inimeste luid.

Sisestatud: 28.11.2011.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Sangaste ja Karula kihelkonda 02.-05. mail 1996.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.