Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Mulgi kabel"
Mälestise registri number 13130
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 43-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb umbes 3 m ümbritsevast maapinnast kõrgemale kerkival ida-lääne suunalisel künkal. Osa kalmistust on ilmselt tee ehitamisega lõhutud. Maapind on kalme alal hele ja väga liivane (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu paikneb endise jaotuse järgi Rõngu kihelkonnas. Mälestis asub vahetult Viljandi-Rõngu maanteest lõuna pool, Pühatse-Kure teeristist ligikaudu 100 m edela pool.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Muistise võib dateerida 13.-18. sajandisse. Pühaste külakalme on mainitud Jaan Jungi käsikirjas ja kihelkonnakirjeldustes (mõlemad Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 28.11.2011.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Sangaste ja Karula kihelkonda 02.-05. mail 1996.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.

z