Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13132
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 7-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Maastikus olev kivise ala mõõtmed on ida-lääne suunas 30-35 m, vastassuunas 20 m. Kalme ei tõuse mitte ümbritsevast maastikust kõrgemale, nagu see on tavaline, vaid kalme keskosa on pigem lohkus. Põhjapoolne serv on vallitaoliselt kõrgem, kamara alt paistab välja kivinukke. Kalmeala lõunapoolses osas on ida-lääne suunalises reas kive, kalme keskosas võib märgata põhja-lõuna suunalist kivirida. Kivid on pealt väga sammaldunud. Kivide vahel esineb ka suuri tühimikke ja seega ei moodustu tihedad ladet. Kalme lõunaservale on põllult veetud mõned suured kivid. Kalmel kasvavad puud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõngu kihelkonnas. Kalmed paiknevad Pühaste külas, Viljandi-Rõngu teest ida pool, ligikaudu 1 km Puka teeristist Rõngu poole. Kalme reg nr 13132 asetseb kalmest reg nr 13131 ligikaudu 100 m lõuna pool.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme võis olla kasutusel I at I poolest II at alguseni. Kalme kohta puuduvad varasemad teated, samuti rahvapärimuses pole nende kohta andmeid. Mälestis selgitati välja 1974. a sügisel.

Sisestatud: 28.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.03.2015.