Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13134
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 9-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast kõrgemat kühmu, mis ulatub ümbritsevast maastikus umbes 0,5 m kõrgemale. Kalmet ümbritseb madalam, ilmselt künniga tekkinud nõgu. Kalme pikkus ida-lääne suunas on 25 m, põhja-lõuna suunas 10 m. Kalme idaservas on põllult pärit suuri kive, keskel palju väiksemaid sammaldunud kive, mis on lahtiselt kalme pinnal. Kalmel kasvavad puud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõngu kihelkonnas. Kalmed paiknevad Pühaste külas, Viljandi-Rõngu teest ida pool, ligikaudu 1 km Puka teeristist Rõngu poole. Kalme reg nr 13134 asetseb kalmest reg nr 13133 ligikaudu 40 m lõuna pool.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme võis olla kasutusel I at I poolest II at alguseni. Kalme kohta puuduvad varasemad teated, samuti rahvapärimuses pole nende kohta andmeid. Mälestis selgitati välja 1974. a sügisel.

Sisestatud: 28.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.03.2015.