Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13137
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor, Mari-Liis Paris

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht jääb Vasila talu ja maantee vahelise magitraalkraavi mõlemale kaldale. Magistraalkraavi ja tee vahel paikneb kultuurkiht ligikaudu 650 m pikkusel ja 50 m laiusel kitsal ribal. Teisel pool kraavi ulatub kultuurkiht peaaegu külakalmistuni (mälestis reg nr 13138) ja on seega ligikaudu 500 m pikkune ja 50 m laiune. Asulakoht üle Tartu-Valga maantee ei ulatu (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Asulakoht paikneb Tartu-Valga maantee ja Kuigatsi poole minevast maantee ristumiskohas.

Sisestatud: 24.11.2011.

Mälestise ajalugu


Muistise võib leidude põhjal dateerida hilisrauaaega ja ajaloolisse aega (11.-18. saj). Muistise avastasid 1996. a arheoloog A. Tvauri ja A. Vindi. Asulakoha kultuurkiht oli Varem märganud ka arheoloog H. Valk. Asulakoha maa-ala oli avastamise ajal küntud põllu all. Asulakohalt leiti kedral valmistatud keraamikat.

Sisestatud: 24.11.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 10.03.2015.