Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Vasila kabelimägi"
Mälestise registri number 13138
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1744
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub künklikus maastikus, ühel kõrgemal künkal, kus ida poole maapind langeb. Kalmistu on küllalt kahjustunud. Seljaku pikkus, kus kalme paikneb on põhja-lõuna suunas 58-60 m, laius ida-lääne suunas ligi 72 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast on 2-3 m, mõnevõrra madalam on vaid lääne ja põhjapoolne osa, kus kõrgus ulatub 1,5 m. Kuigi siit aegade jooksul kruusa võtmisel hulgaliselt luid nähtavale tuli, jätkati siit liiva võtmist. Seega on kalmistu ala väga lõhutud, tervemana on säilinud vaid tema põhjapoolne osa. Kalmistu lääneosas paiknevatesse aukudesse on toodud põllult kogutud kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Kalmistu paikneb Tartu-Valga maantee ja Kuigatsi poole minevast maantee ristumiskohas.

Sisestatud: 24.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub nähtavasti 15.-18. saj kasutusel olnud külakalmistute hulka. Kalmistu kohta on andmeid M. Kirschbaumi 1921. a Muinasteaduslikke teated Sangaste ja Rõngu kihelkondadest, lk 44, kus märgitakse, et kalmest tuleb kaevamisel väga palju luid, hiljuti olevat seal veel ristegi olnud. Rahvasuus peetakse kohta katkukalmeks. Vasila kalmistut on kirjeldanud ka L. Karu 1928. a, Sangaste kihelkonna kirjelduses, lk 31. L. Karu märgib, et kalmistuna on kasutusel olnud põhja-lõuna suunalise seljaku põhjapoolne osa, mis on ümbrusest ligi 2,5 m kõrgem küngas, mille pikkus põhja-lõuna suunas on 40 m, laius ida-lääne suunas 28 m. Kruusa võtmisel on sealt leitud luid, rahasid, raudesemeid. Seljakul olid juba tol ajal suured kruusa võtmise augud.

Sisestatud: 24.11.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.