Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Jüri kiriku ase"
Mälestise registri number 13150
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 15-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme kerkib ümbritsevast maastikust esile madala, umbes 50-60 cm kõrguse veidi ovaalse künkana. Tema mõõtmed on põhja-lõuna suunas umbes 20 m ja vastassuunas 17-18 m. Kalme servad on maha küntud. Mööda kalme kaguäärt läheb veidi kõrgem vöönd, mis on tekkinud ilmselt põllult kuhjatud kividest ja mullast. Kalmet katva kamara all on tihe kivilade (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Otepää kihelkonnas. Kalme paikneb Arula-Vanamõisa teeristist 450 m kaugusel, maanteest umbes 90 m idapool veidi kõrgemal kohal.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I at I poolde. E. Labi Otepää kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, 1921. a, lk 17 on märgitud Arula mõisa põllul asuvat kündmata kivist ala, mida „Jürikiriku asemeks“ nimetatakse (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kohta inspekteeris 1978. a kevadel arheoloog S. Laul, kes tegi kindlaks, et tegemist on kivikalmega. Kalmesse tehtud prooviaugus oli kivide vahel sõmer, peent kiviprügi sisaldav tume muld, millest leiti põlenud luukild.

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.03.2015.