Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13156
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1739
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on ida-lääne suunas piklik, mõõtmetega 20 x 10 m. Kalme tõuseb kivide jagu (umbes 50 cm) maapinnast kõrgemale. Kalme läänepoolne ots on veidi madalam kui idapoolne ots. Kalmest paistavad välja suured kivid, mis lääneosas on peaaegu maa peal, ainult kivide põhjad on maa sees. Idapoolses otsas on kivid sügavalt maa sees. Osa kive, eriti kalme keskel, pole enam algses asendis. Siin on näha lohk, kust kivid ilmselt on välja kangutatud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Otepää kihelkonnas. Kalme paikneb Nüpli järvest ligikaudu 0,5 km lõuna pool. Tatra-Otepää-Sangaste maantee 30. ja 31. km vahel keerab külavahetee lääne poole, mööda seda teed minnes jõuab kalmeni, mis asetseb tee ääres metsas. Kivikalme reg nr 13156 asetseb kivikalmest reg nr 13157 lääne pool.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I at I poolde. Kalmed (reg nr 13156; 13157) on ära märgitud E. Labi poolt koostatud Otepää kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 1 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus märgitakse, et kalmetest on ära veetud palju kive ümbruskonna talude ehituseks. Leide kalmest ei teata.

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.03.2015.