Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Otepää kirikuaed
Mälestise registri number 13161
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 58-k
Liigitus arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektor, Dan Lukas

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Jälgitavate piiridega ajalooline kirikuaed.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Kiriku ümbruses ja kirikuaias on säilinud ajaloolised matused. Hauatähised ei ole säilinud. Kirikuaeda ümbritseb maakividest piirdemüür. Põhilise osa puistust moodustab põlispuude rida.

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise ajalugu


Kirikuaed on tõenäoliselt olnud kasutuses 13.-17. sajandil. Keskajast on Otepääl teateid 3 sakraalehitisest, millest praeguse kiriku eelkäija on 1638. aastal esmakordselt mainitud Miikaeli kirik. Praegune kirikuhoone on ehitatud kahes etapis, mis valmisid 1860. ja 1890. aastal. Kihelkonnakiriku ajalooline saksakeelne minetus on Odenpäh in Kreis Dorpat.

Sisestatud: 28.12.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.