Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13162
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 4-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub väikese loodusliku künka idapoolsel nõlval. Kalmest põhja poole jääb mälestis reg nr 13165, mis jääb arvatavasti maa-aluse kalmistu põhjapoolseks piiriks. Maa-aluse kalme ulatust ei saa täpselt kindlaks määrata. Luustikke on välja tulnud kruusavõtmisel umbes 20 meetrise läbimõõduga alalt. Kruusavõtmise alal on jälgi on maapind auklik. Kruusa on võetud umbes 1920 aastatel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas. Kalmistu asub Truuta algkoolist 400 m idas, külavahetee lääneküljel, kivikalmest reg nr 13165 vahetult lõunas.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Truuta kalmistu kuulub arvatavasti 15-18. sajandisse. Kalmistu kohta Ajaloo Instituudi arhiivis, samuti kirjanduses andmed puuduvad. Teated kalmistust on saadud endiselt Kalda talu peremehelt 1973. a, kes ise oli luustikud leidnud 1920. aastate paiku. Leide pole luustike juures märganud.

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.