Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kivistu"
Mälestise registri number 13168
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1738
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmeala suurus on 60 x 25 m. Loode- ja lõunaservas madaldub kalme ümbrus kaunis järsult, mujal on üleminek laugjam. Kive on kalmes kompaktsemalt kolmes kohas, loodeotsas, keskel ja kagupoolses osas. Keskelt läheb läbi kaks madalamat vööti, kus kive pole näha. Võimalik, et siit on kalmet lõhutud, kuid tegemist võib olla ka lähestikku asuvate eri kalmetega. Eriti suured kivid ulatuvas pooleldi kamara seest välja loodepoolses osas. Siin võib eraldada paari kirde-edelasuunalist kivirida. Kalme loodeotsal on murdunud kuuse juured tõmmanud kaasa kalme pindmist osa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 30.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Alapikä järvest kagu pool, vahetult Neeruti-Pikkjärve tee ääres, metsas.

Sisestatud: 30.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu võib olla tarvitusel olnud I at I poolest II at alguseni. Kalmet on märgitud K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses 1925. a, lk 5. Leidude kohta teave puudub.

Sisestatud: 30.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.03.2015.