Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus "Uandimägi", "Käpa Munamägi"
Mälestise registri number 13169
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1736
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.03.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Jalamist 15-20 m kõrgusel mäelael paikneb korrapäraselt ovaalne, ida- lääne suunas 80 m, põhja-lõuna suunas 65 m läbimõõduga ja lõuna servas kumeralt langev õueala. Platoo lääneosa on kõrgem ja tõuseb ülejäänud mäelaest esile kuni 1 m kõrguse kumera kühmuna. Linnuseõue ida- ja lõunaosa ning põhjaserv on tasased, põhjanõlva ülaservast ligikaudu 5 m madalamale on kaevatud astang. Tee linnusesse tõuseb kagunõlva pidi, väravakoht asub linnuseõue idaotsas (E. Tõnisson, Eesti muinaslinnad, 2008, lk 306-307).

Sisestatud: 27.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnus asub endise jaotuse järgi Otepää kihelkonnas. Linnus paikneb Vana-Otepää-Kintsli maanteest vahetult idas.

Sisestatud: 27.12.2011.

Mälestise ajalugu


1983. a linnuse põhjaserva, arheoloog A. Mäesalu juhatusel, rajatud 3 x 3 proovikaevandist selgus, et hallikaspruun kultuurkiht on ebaühtlase paksusega (10-30 cm), leiuvaene ja segatud liivalaikudega. Pinnase selline ilme võib olla tingitud asjaolust, et veel 19.sajandil kasutati linnuse pealispinda põlluna. Proovikaevamiste käigus leiti keraamikakilde, rauašlakki. Tõenäoliselt kaitseehitusest pärinevast tukist saadud süsinikuproov viitab 12. sajandile. Šurfimisel ja inspekteerimisel on mujalt linnusealalt leitud üksikuid savinõukilde. Linnust on mainitud 1920. aastatel koostatud kihelkonnakirjeldustes. Linnust on käsitlenud E. Tõnisson, Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 1966. lk 67; E. Tõnisson, Eesti muinaslinnad. Tartu-Tallinn, 2008, lk 309 (E. Tõnisson, Eesti muinaslinnad, 2008, lk 307).

Sisestatud: 27.12.2011.

Aruanded


Vindi, A. 1989. Keraamika leiukohast Uandimäe linnamäe juures.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 10.03.2015.