Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi", "Koopamägi"
Mälestise registri number 13177
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 12-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.01.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on umbes 50 x 50 m suuruse ja 3-5 m kõrguse künkaga, mis on kaetud metsaga. Küngas on kaetud hulga mitme meetrise läbimõõdu ja umbes 1 m sügavuste sissekaevetega, mis on peaaegu täiesti kamardunud. Kõige rohkem on auke kalmemäe edelanõlval, mis on ühtlasi mäe kõige järsem ja kõrgeim nõlv (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Mälestis paikneb Vabaduse talust 70 m loode suunas, vahetult Valga-Restu-Sihva maantee loodeküljel.

Sisestatud: 23.11.2011.

Mälestise ajalugu


Muistis võib dateerida 13. - 18. sajandisse (tõenäoliselt kuni 1720-30ndate aastateni). Külakalmet on mainitud Ajaloo Instituudi arhiivis leiduvates materjalides (AI TA 84:2, lk 13 ja AI TA 84:1, lk 37).

Sisestatud: 23.11.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.