Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13179
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 28-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Kalme ala hõlmab umbes 80 x 100 m läbimõõduga ala sigala ja endise saekaatri vahel. Kalmest läheb üle Lossiküla-Tiidu-Kooba tee. Kalme ala on olnud pidevalt majanduslikus kasutuses ning osa sellest on lõhutud teeehitusel.

Sisestatud: 23.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Muistis paikneb endise Sangaste sovhoosi saekaatri krundil. Tegemist on saekaatri ja sovhoosi sigala vahel oleva künkaga, millest läheb üle Sangaste lossi juurest Tiidu külla tulev tee.

Sisestatud: 23.11.2011.

Mälestise ajalugu


Muistis võib dateerida 13.-18. sajandisse (tõenäoliselt kuni 1720-1730ndate aastateni). Muistist on mainitud Sangaste kihelkonna kirjeldustes (Kirchbaum 1921, lk 23; L. Karu 1928, lk 35). Kalmest olevat leitud luid, rootsiaegseid rahasid ja tinakuule.

Sisestatud: 23.11.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.