Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi H. Pawelsi kenotaaf, H. Byldensnyder ja Clemens Pale, 1513-1516 (dolomiit, Märjamaa kivi)
Mälestise registri number 1318
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 69
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 01.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Kenotaaf on üheks silmapaistvaima teostuse ja kompositsiooniga hilisgooti siilis kunstiteoseks Eestis. Ta on kunstilooming, mille puhul on tuvastatud dokumentaalselt nii valmimisaeg kui ka kunstnik. (L. Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 13.03.2013.

Mälestise kirjeldus


Hans Pawelsi kenotaaf (tühi haud) on kujundatud hilisgooti altarina. Ülaosas ornamentaalses raamistuses on tühi kesknišš, millest vasakule ja paremale jäävad avatud altaritiivad, kumbki nelja passiooniteemalise raidreljeefiga, igaüks profileeritud raidraamistuses. Altari predellaks on ornamentaalses raamistuses nišš, mille tagaseinal on viierealine tekst. Samal tahvlil vapikilp Pawelsi peremärgiga. Niši põhjas lamab luukere, mille rinnal on kärnkonn ja madu. (L. Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 13.03.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Maarja kabeli idaseinas kahe kontraforsi vahel

Sisestatud: 13.03.2013.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestiseks tunnistatud aastast 1973- obj. nr. 69

Sisestatud: 13.03.2013.

Arhiivimaterjalid TKVA-s


Tallinna Oleviste kiriku Hans Pawelsi kenotaafi luugid ja varikatus. Põhiprojekt. Koostanud OÜ Stenhus, 2007. TLPA MO n. 9, s. 4810 A

Sisestatud: 26.04.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Hynrik Byldensnyder ja Clemens Pale, Tallinn
Dateering: 1513 - 1516
Mõõtmed: Üldlaius 445 cm, üldkõrgus 370, ülemise osa h 210, alumise osa h 165, reljeeftahvlite suurus ca 100 x 80, keskniši sügavus 70. Predella sisemine laius 173, sügavus 56+raami paksus 19 ; tekstitahvli laius 150
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Predella ornamentaalses raamistuses nišis (Nottbeck-Neumanni järgi):
Dat ick vorgaf is mi gebl(even)
Wes ick behelt helf my bo(geven)
(H)irvme sal sik nemant to h(och er)
heven Also roek vorgheyt des myn
see leuen hans pawls gedechtsze 1513
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kenotaafi skulptuure on parandatud juba 19. sajandil, ilmselt betooniseguga, mille tulemuseks oli 1970. aastatel fikseeritud kirju pind (M. Lumiste). Peale1980. aastat on kenotaaf üle võõbatud kollakasvalge ainega, mis tänaseks on samuti osaliselt irdunud. Eriti vastuvõtlik iga aastaaja ilmastikule on predella, kus niiskuskahjustused on osaliselt hävitanud teksti. Malmaed kenotaafi ees on katki: võrestiku vertikaalposte on murdunud.(L. Krigoltoi, 2001)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kenotaafi tegid kaks meistrit: Poolast pärit kujur ja ehitusmeister, hilisgooti kunstitradit-sioonide jätkaja Clemens Pale (Polle) raius kenotaafi kunstiväärtuslikumad neli detailiderohket ülemist reljeefi (1. Kristus Kaifase ees, 2. Piitsutamine, 3. Kristus Pilaatuse ees, 4. Ristikandmine) , kenotaafi ornamentaalse raamistuse ja predella tekstitahvli. Kõrge mütsiga ja habemega mehe figuuri esimesel tahvlil on peetud Pale autoportreeks (Cl. Pale poolfiguur ehib ka Maarja kabeli S- konsooli) 1513. aastal Pale loobus tööst ja kenotaafi teostas lõplikult 1516 aastaks Vestfaalist pärit kiviraidur Hynrik Byldensnyder (identne Hinrik Bradenderiga Münsterist). Tema raiutud alumiste pilditahvlite (5. Sissesõit Jeruusalemma (daatumiga 1514), 6. Püha õhtusöömaaeg, 7.Kristus Õlimäel, 8. Vangi-võtmine) ja predella reljeefide väljenduslaad on elav ja tundeline, esindades Euroopast tulevat renessanslikku maailmavaadet. Hinrik Byldensnyderit peetaksegi kenotaafi kompositsiooni ja asukoha kavandajaks.
Kunstiajaloolane Sten Karling on Pawelsi kenotaafi määranud Burgundia-Brabandi (Ida Prantsusmaa ja Lääne Saksamaa) kunstiringi, mis ühtlasi märgib Tallinna ajalooliste kultuuri-sidemete ulatust 16. sajandi alguses. Kenotaaf ise on üheks silmapaistvaima teostuse ja kompositsiooniga hilisgooti siilis kunstiteoseks Eestis. Ta on kunstilooming, mille puhul on tuvastatud dokumentaalselt nii valmimisaeg kui ka kunstnik.
Reljeefid on tahutud välja Orgita dolomiidist, ehisraamistus Märjamaa kivist. Malmaed paigaldati kenotaafi ette on ilmselt 19. sajandil. Vihma kaitseks ehitatud plekk-katus on hilisem.
Hans Pawels oli Tallinna kaupmees ja Oleviste kiriku eestseisja. Maarja kabeli ehitasid Münsteri meistrid Bernt Wolt ja Gert Koningk ühises töös 1514-1523.

Sisestatud: 13.03.2013.