Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13196
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1761
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.01.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub tasasel maastikul, mis veidi põhja suunas tõuseb. Osa kalmistu alast on piiratud aiaga. Kogu maapind on siin auklik. Siin-seal on kalmistu pinnal suuri kive, mis on põllult peale veetud. Kalmistu on ilmselt ulatunud kaugemale põllule, kuna sealt olla kündes leitud luid. Kalmistu täpset ulatust ei ole võimalik väliste tundemärkide järgi kindlaks teha (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Sangaste kihelkonnas. Kalmistu paikneb Priipalu surnuaiast ligikaudu 500 m kagu poole, Priipalu alevist Õlatu külla viiva tee kirdepoolsel kaldal.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub 15.-18. sajandisse. Kalmistut on märgitud 1921. a M. Kirschbaumi poolt koostatud Sangaste ja Rõngu kihelkondade muinasteaduslikus kirjelduses, lk 48 ja 1928. a L. Karu poolt koostatud Sangaste kihelkonna muististe kirjelduses, lk 34 (mõlemad käsikirjad Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 10.03.2015.