Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13212
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Muistis kujutab endast teravovaalset u 1-1,5 m kõrgust kruusakühmu (läbimõõt NW-SO sihis 45 m, NO-SW sihis 25 m), mis piirneb kagus jõega, kirdes ja põhjas jõeäärse liigniiske rohumaaga, läänes ja lõunas heinamaaga. Künkal kasvavad mõned kuused ja kased. Osaliselt kruusavõtuga lõhutud. (H. Valk, 1994)

Sisestatud: 13.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Saksaküla küla, Kalme talust (perek Lint) 175 m NNW, Rimmu sillast 850 m loodes, Halliste jõe lõunakaldal.

Õisu sovhoos leht 1

Sisestatud: 13.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Muistise olemasolust kuulis H. Valk kohalikelt elanikelt 1989. a. Teadet käisid kontrollimas 1994. a juunis H. Valk ja A. Kivi. Rahvajutu järgi olevat tegemist vana matusepaigaga.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 15.01.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 14.03.2015.