13217 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 13217 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 09.01.1998 |
| Registreeritud | 09.01.1998 |
| Mälestise vana number | 1762 |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(3)
Inspekteerimise kuupäev: 14.03.15
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
|
Mälestise kirjeldus LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS |
|
Mälestise asukoha kirjeldus LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS |
|
Mälestise ajalugu LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Kivikalme paikneb asulakoha (reg nr 13216) alal, mistõttu kalme piire ja kaitsevööndit ei ole eraldi kaardil esitatud. Mälestise (reg nr 13216) väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel. |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |