Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13217
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1762
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 15.01.2014.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Kalme asub lääneloode-idakagu suunalise seljandiku lõunanõlval Halliste jõe ürgoru pervel. Tegemist on ümbritsevast pinnast veidi kõrgema rohtukasvanud künkaga, mille täpset kuju ja piirjooni on raske määrata. Siiski näib kivisel alal olevat enam-vähem nelinurkne kuju, mõõtmed N-S 19 m , O-W 15 m. (K. Jaanits, 1975)

Sisestatud: 13.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Vana-Kariste (end Rängle) küla, Rängle talust 350 m edelas Ilbaku veskist ja Abja-Kanaküla teest 400 m lõunas.

Halliste sovhoos leht 4

Sisestatud: 13.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Muistist on kirjeldatud Noppeli 1926. a ja L. Tõnissoni 1931. a Halliste khk kirjeldustes (vastavalt lk 49 ja 19).

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Kivikalme paikneb asulakoha (reg nr 13216) alal, mistõttu kalme piire ja kaitsevööndit ei ole eraldi kaardil esitatud. Mälestise (reg nr 13216) väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 15.01.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 14.03.2015.