Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht "Moksi"
Mälestise registri number 13223
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 6-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Asulakoht paikneb u 1 km pikkuse ja u 300 m laiuse loode-kagu suunalise voore kirdenõlval ja -jalamil. (K. Jaanits, 1975)

Sisestatud: 14.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Lätkalu küla, Moksi talust kuni 700 m põhja poole, Kase talust kuni 700 m kagu poole, loode-kagu suunalise voore kirdenõlval (700 x 300 m alal).

Leie kolhoos leht 5

Sisestatud: 14.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Moksi voorelt on põllutöödega leitud rohkesti muinasleide: kivikirveid, tulekiviesemeid jne, millest mõningaid on mainitud A. Anni 1921. a Kolga-Jaani khk kirjelduses (lk 27) ja mida säilitatakse AI arheoloogilistes kogudes. Kaevatud 1930. a R. Indreko juhtimisel. 1975. a inspekteerisid asulakohta T. Tamla, A. Lavi ja K. Jaanits.
Kirjandus: R. Indreko, Der Siedlungfund von Moksi, Gemeinde Võisiku. ÕES Aastaraamat 1930, Tartu 1932, lk 197-218; R. Indreko, Viljandimaa muinasaeg, Tartu 1935, lk 6-8, 28-29.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 14.03.2015.