Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht "Siimussaare"
Mälestise registri number 13224
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1794
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Asulakoht paikneb Siimusaare voore kirdepoolsel nõlval u 50 m laiusel ja 100 m pikkusel alal. Asula territoorium on nõlva kõrgemas osas põllu, madalamas osas heinamaa all. Kultuurkihi paksus 40-70 cm, põllu all olevas osas 20-30 cm sügavuseni künniga segatud. (K. Jaanits, 1971)

Sisestatud: 15.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Meleski küla, Nelka talust 100-250 m kagus, Kolga-Jaani-Vaibla maanteest 100-200 m kirdes (150-100 m alal).

Leie kolhoos leht 6

Sisestatud: 15.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Juhuleide teada alates 19. saj lõpust - 20. saj algusest, andmed khk kirjeldustes AI-s. Kaevamised 1931. a (R. Indreko), 1961.-1964. a (L. Jaanits ja Henn Moora).
Kirjandus: M. Bolz, Neolithische Steingeräte aus dem Pernau-Fellinschen Kreise und dessen Umgebung. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. VII, Pernau 1914; R. Indreko, Viljandimaa muinasaeg, Tartu 1935; H. Moora ja L. Jaanits, Siimusaare mesoliitiline ja varase metalliaja asula. Perfokaart mapist "Perfokaarte Viljandi rajooni ajaloost ja loodusest". Tallinn 1968. Vt ka V. Lõugas, Eesti varane metalliaeg, Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks, Tallinn, lk 312-312. (Käsikiri AI-s ja TA raamatukogus)

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 14.03.2015.