Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Hiiesaar
Mälestise registri number 13237
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 593097.19
Y-koordinaat 6499373.89
Mälestise vana number 1787
Ava kaardil
Hiiekoht "Hiiesaare". Foto: Anne Kivi, 28.10.2008.
Hiiekoht "Hiiesaare". Foto: Anne Kivi, 28.10.2008. pass - 1 pass - 1-p pass - 2 pass - 3 pass - 4 pass - 5 Hiiekoht - läänest. Foto: E. Väljal, 10.05.1991. Hiiekoht "Hiiesaare" reg nr 13237. Vaade idast. Foto: Anne Kivi, 24.10.2013. Hiiekoht "Hiiesaare" reg nr 13237. Vaade läänest. Foto: Anne Kivi, 24.10.2013. Hiiekoht "Hiiesaare" reg nr 13237. Vaade läänest. Foto: Anne Kivi, 24.10.2013. Vaade Hiiesaarel kirde suunas. Foto: Pikne Kama, 17.11.2023.
Galerii(12)

Määrused ja käskkirjad(3)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.11.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Hiiekoht.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 25.02.2011.

Kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Tegemist on keset karjamaad asuva kõrgendikuga, mille lääneotsal kasvab kask. Mõõtmed: N-S u. 100 m, W-O 80 m, künka kõrgus ümbritseva karjamaa suhtes on 1,5-2 m. (K. Jaanits, 1973)

Sisestatud: 20.02.2002.

Asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Soomevere küla, Tooma talust u 500 m, end. kolhoosi laudast 250 m lõunas, kivikalmest (nr 1786) 550 m lõunaedelas, Võhma-Pilistvere maanteest 850 m lõunas.

Võhma kolhoos leht 1

Sisestatud: 20.02.2002.

Ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Hiiekoht on kaitse alla võetud akad. Harri Moora ettepanekul, kes inspekteeris muistist 1956. a suvel.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 14.03.2015.