Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13239
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1785
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Kalme asub põllul ümara kujuga söödilapil, millele on kive peale veetud. Mõõtmed: N-S 14 m, O-W 13 m, kõrgus kuni 0,5 m. (K. Jaanits, 1972)

Sisestatud: 20.02.2002.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Unakvere (end Kotsama) küla, Hendriku talust 400 m läänes, Unakvere-Kotsma teest 100 m põhja pool.

Võhma kolhoos leht 8

Sisestatud: 20.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

TA AI arheoloogia sektori arhiivi on kalme kohta esimesed andmed laekunud 1960-te aastate algul.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 14.03.2015.