Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Etikukivi, 17. saj. (paas)
Mälestise registri number 1324
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 75

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.05.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Ehitis, Hoone, Etikukivi.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui keskaja lõpu ja uusaja alguse Tallinnale iseloomulik ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos 17. sajandist

Sisestatud: 02.03.2008.

Kirjeldus


Kolmiknäsadega rõngasetikukivi, hilisemast kasutusajast Wilhelm Andressohni hauakivi Kalamaja kalmistul

Sisestatud: 02.03.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 41 (6 etikukivi Oleviste kiriku juures), aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 75

Sisestatud: 02.03.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu Tallinna kiviraidur
Dateering: arvatavasti 17. sajand
Mõõtmed: üldkõrgus ca 258 cm, ülaosa laius ca 83, 5 cm, jalami laius ca 67 cm, plaadi paksus ca 14 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ülaosas sekundaarne saksakeelne uurendtekst: ARBEITSLEUTE ROT MEISTER WILHELM ANDRESSOHN 1807
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): säilinud kahes tükis (murdekoht rõngast veidi allpool; ülemise tüki kõrgus max ca 89 cm, alumise tüki kõrgus max ca 173), määrdunud, ülaosal tihedalt nirejälgi, kivipind murenenud servades ja esiküljel; tekst osaliselt loetamatu (Johann Naha järgi, enne 1
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): jalami ülaosas sekundaarne abitult sisseraiutud kolp ristatud sääreluudega. 16. või 17. sajandil tundmatu kiviraiduri poolt, kohalikust Lasnamäe paest valmistatud etikukivi. Pärineb teadmata milliselt Tallinna vanalinna etikult. Umbes 1807. aastast kasutusel hauatähisena Kalamaja kalmistul (J. Naha järgi oktoobriks 1938 juba eemaldatud). 1956 Oleviste kirikuaeda lahtiselt hoiule asetatud. Nüüdses asupaigas Püha Katariina kirikus alates 15. septembrist 1999.

Sisestatud: 02.03.2008.