Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13241
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 7-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Kalme asub Navesti jõe äärsel seljandikul, millel on ka teisi kivivaresid, mis aga pole kalmed. Kivivare moodustab trapetsikujulise ala mõõtmetega N-S 40 m ja O-W 60 m. Maapinnal olevad osaliselt sammaldunud kivid on ilmselt põllult peale veetud. Maapind on ebatasane. Kivivare põhjaserval kasvavad kaks mändi, nende vahel on 2-meetrise läbimõõduga lohk; kagunurgale on maa sisse ehitatud kelder, mille kõrval on 2 x 2 m 1 m sügavune lohk selles kasvava põõsaga. Kivivare lõunapoolne osa on muust osast 30-40 cm võrra kõrgem. (K. Jaanits, 1975)

Sisestatud: 21.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Venevere küla, Väljaotsa talust u 200 m põhja suunas, Ennu talust 200 m kagus, Navesti jõest 300 m idas, Venevere küla läbiva külavahetee ja Väljaotsa tallu viiva tee vahelisel kolmnurgal.

Võhma kolhoos leht 7

Sisestatud: 21.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Kalmet on esimesena kirjeldanud J. Jung (Muinasaja teadus ... II, lk 182). Kalmet kirjeldatakse ka H. Alliku ja E. Markuse 1923. a Pilistvere khk kirjelduses (lk 32-33), käiskiri AI-s.
Kirjandus: J. Selirand, Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil. Tallinn 1974, lk 259, 11-13. saj kalmete nimestikus nr 38.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 14.01.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.03.2015.