Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sootee
Mälestise registri number 13254
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: asukoht tuvastamata

Inspekteerimise kuupäev: 20.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Muistsed teed, Sootee.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Leemuti mäe poolses küljes kujutab muistis endast 10-20 cm üle mättalise, võsastunud soopinna tõusvat, keskmiselt 3 m laiust teetrassi, mis kulgeb üldjoontes NNO-SSW suunaliselt. Läbi rohukamara ulatub kuni 40-50 cm läbimõõduga raudkivide lagesid. Leemuti mäest u 150 m põhja pool, vanast kraaviasemest läänes ei ole teetrass maastikul enam nähtav. (A. Lavi, 1993)

Sisestatud: 26.02.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Kärevere ja Tällevere külade vahel, Kärevere-Jaska teest Peedi talu juures 1 km lõuna pool, Leemuti mäest põhja pool sooala lääneosas, kalmistust nr. 24-k 850 m edelas.

Olustvere ST leht 1

Sisestatud: 26.02.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal selgitas muistise 1956. a välja Elmo Raadik. Vahepeal unustatud muistise otsis 29.04.1987 üles A. Lavi, kes selle kaitse alla võtmiseks esitas.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Maismaateed on algselt olnud looduslikud rajad, millel parandati vaid raskemini läbitavaid kohti. Vanimad säilinud inimkätega rajatud teed on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad, mida nimetatakse ka pakkteedeks. Suuremaid vahemaid läbiti muinasajal talviti: üle soode, rabade ja veekogude kulgenud otseteed võimaldasid liikuda kohtades, mis olid suviti läbipääsmatud. Taliteed olid eriti tähtsad suuremate kaubavedude jaoks nii sisemaa- kui kaugliikluses. Veel enne vankriga läbitavate rööbasteede teket ääristasid jõgede-ojade kaldaid ja kõrgemaid mäeseljandikke ratsarajad. Maismaal liikudes ületati jõgesid koolmekohtades; hiljem hakati rajama alalisi sildu. Olulisemaid maismaateid hakati Eestis tõsisemalt korrastama alles 17. sajandil, mil loodi reisijate teenindamiseks postijaamade võrgustik.
Veeteed olid tõenäoliselt siiski kõige kiiremad liikumisteed – kiviajast alates on paatide ja laevadega mööda jõgesid ja merd sõidetud. Paate veeti ühest veekogust teise mööda lohisteed.
Vee- ja maismaateede sõlmpunktides – eriaegsetes randumiskohtades ning sadamates on säilinud nii maale kui ka vette tehtud rajatiste jäänuseid. Meri on aastasadade jooksul maismaa ees taandunud: randumiskohad ja sadamad on tänapäeval eristatavad muistsel rannajoonel, mis asub kaugel sisemaal.

Sisestatud: 13.03.2015.