Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13256
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 26-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht asub Sakala kõrgustiku põhjaserval, Olustvere mõisahoonete kompleksist kirde poole jääval suhteliselt tasasemal kõrgemal alal (A. Lavi, 1979).

Sisestatud: 05.03.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


Olustvere alevik, Olustvere mõisa peahoonest 200-400 m kirde pool, endise aiandi alal, sovhoostehnikumi uue õppekorpuse ümbruses (200 x 250 m alal).

Olustvere ST leht 1

Sisestatud: 05.03.2002.

Mälestise ajalugu


5. aug. 1978 a. avastati uue õppehoone ehituse käigus I aardeleid. Olustvere ST ajalooõpetaja Ilmar Jõesoo teatas leiust Viljandi muuseumi ning märkas ehitusplatsi ala uurides vanade tuleasemete jälgi ja muinasleide. Tööde edasist käiku jälgides avastas I. Jõesoo 23. aug. veel 2 müntidega täidetud savinõu. 4. sept. algasid A. Lavi juhatusel avariikaevamised.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.03.2015.