Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13257
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 49-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


II aastatuhande asulakoht.

Sisestatud: 24.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb aleviku loodeserval Olustvere-Võhma maantee mõlemal küljel Papioja lõunakaldal, võttes enda alla ala pikkusega 250 m ida-lääne suunas ja laiusega kuni 150 m põhja-lõuna suunas. Mälestise kaguosa on tiheda asustusega aleviku serv 5 elamu ja nende õue- ning aiamaadega, Papioru tänava ja oja vaheline mälestise kirdeosa on söödimaa. Maanteest lääne poole jääval mälestise osal asuvad aiamaad. Asulakoha lõunapiir kulgeb Õpetejate tänava elamute ja põllumaa ning võsa eraldusala (lääneosas) joonel. Läänepiiriks on aiamaade ja võsa piir. Maantee idaküljel piirneb kaitsealune ala Papiojaga, lääneküljel aiamaa loodeservaga õue piiril. Idapiiriks on Õpetajate t 3 elamu joon. Õpetajate t 1 ja 3 kruntidel kuulub kaitse alla ehitistest loodesse jääv aiamaa. Papioru t majade 2, 4 ja 6 krundid asuvad mälestise alal kogu ulatuses. Pärnu Teedevalitsuse hallataval Võhma maanteel kehtivad piirangud 130 m pikkusel teelõigul.

Sisestatud: 15.01.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Viljandi maakond, Olustvere vald, Olustvere alevik, Õpetajate t 1 ja 3, Papioru t 2, 4 ja 6 kruntidel, Olustvere vallavalitsuse, Pärnu Teedevalitsuse ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli maadel.

Sisestatud: 15.01.2004.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.03.2015.