Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13264
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 52-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


I aastatuhande lõpu - II aastatuhande alguse asulakoht.

Sisestatud: 09.02.2004.

Mälestise kirjeldus


Mälestis mõõtmetega 350 x 100 m paikneb Tallinn-Viljandi maantee ida-ja lääneküljel ning sellega ristuva Võivaku-Kuhjavere maantee lõunaküljel nelja maaüksuse ning Pärnu Teedevalitsuse maadel. Mälestise idapoolne osa elumaja joonel kulgeva piiriga paikneb Käspre maaüksuse 1. maatükil Kuhjavere tee lõunaküljel. Alale jäävad põld ning osa õuest seal asuvate abihoonetega. Asulakoha põhjapiiriks on Kuhjavere maantee, lõunapiir kulgeb sellest 100 m kaugusel, läänepiiriks on maatüki piir. Mälestise keskosahõlmab kogu Nurga maaüksuse ala maanteede ristumiskohast kagus. Põhja- ja läänepiiriks on maanteed, lõuna- ja idapiiriks krundi piir. Mälestise alale jäävad põllu- ja söödimaa ning õu seal asuvate ehitistega. Asulakoha keskosa hõlmab Torro maaüksuse 1. maatüki maanteede ristumiskohast edelas seal asuvate ehitiste ja õuega, põllu- ja rohumaaga. Kaitstava ala ida- ja läänepiiriks on maatüki piirid. Mälestise lõunapiir kulgeb põllu ja söödi eraldusjoonel, põhjapiir Kuhjavere tee joonel. Asulakoha lääneosa paikneb Sääse maaüksuse põllul ja õuemaal, ulatudes elumajani. Põhja pool on kaitstava ala piiriks külatee, idas krundi piir. Mälestise lõunapiir kulgeb õue joonelt põllu ja söödi eraldusjoone suunas.

Sisestatud: 19.01.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Viljandi maakond, Olustvere vald, Võivaku küla, Käspre, Nurga, Torro ja Sääse maaüksused ning Pärnu Teedevalitsuse maa.

Sisestatud: 19.01.2004.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.03.2015.