Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13272
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 55-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 08.11.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paistu küla, Paistu kiriku all, kiriku ümbruses endise kirikuaia ulatuses.

Sisestatud: 08.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kiriku ümbruses on rohumaa, mida regulaarselt niidetakse. Kiriku põhjaküljele on paigaldatud drenaaž, mis juhib sadeveed lääne suunas kogumiskaevu. 03.10.1993. a maeti kirikuaeda Tarvastu vallas Ennokse mäel punkris elanud ja võitluses langenud metsavendade säilmed. Hauakaevamine oleks tulnud kooskõlastada Muinsuskaitseametis, kuna tegemist on kirikuaias 13.-18. saj matmispaigaga.

Sisestatud: 23.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kalmistu asub kiriku ja pastoraadi hoonetega ühises kaitsevööndis. Mullatööde teostamisel kirikuaias ja sellest väljaspool 5 m ulatuses on vajalikud eelnevad arheoloogilised uuringud.

Sisestatud: 23.11.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.