Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13274
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.11.2005.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Asulakoha ala, mõõtmetega kirde-edela suunas 180 ja teistpidi 70 m, on ümbritsevast maapinnast tunduvalt tumedam, värvuselt tumehall. Leidub palju põlenud kivipurdu, ka rusikasuuruseid põlenud kive ning põlenud ja põlemata loomaluutükikesi. Asula tuumikalas 50 m lääne pool on väiksem asulakohalaik mõõtmetega 40 x 40 m, mille kultuurkiht sarnaneb asula põhiala omaga. (A. Tvauri, 1997)

Sisestatud: 07.03.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Viidiko talu õue lõunaküljel, Viljandi-Mustla mnt-st 70-250 m kirde pool, Kullijärve edelaotsa juures, järve loodekaldast 40 m kaugusel, põllul (180 x 70 m ala). 2 laik 50 m lääne pool.

Paistu kolhoos leht 7

Sisestatud: 07.03.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Muistise avastasid 15. märtsil 1997. aastal Andres Tvauri ja Andres Vindi.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 10.01.2018.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.03.2015.