Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13278
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 29-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 14.01.2014.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Asula kultuurkiht paikneb kõrgema seljandiku idanõlval võrdlemisi kõrgel maal (NS suunas 70-80 m ja OW suunas u 50 m alal). Osa asula territooriumist on söödis, osa aia ja põllu all. Kultuurkiht (paksus kuni 80 cm) on ilmselt võrdlemisi hästi säilinud. (M. Mandel, 1978)

Sisestatud: 11.03.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Lilli küla, Suuresilma talu elamu ümbruses, aiamaal ja sellest põhja pool (80 x 50 m ala).

Kõrgemäe sovhoos leht 8

Sisestatud: 11.03.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Asulakoha avastas EPA üliõpilane Peeter Soobik 1977. aastal.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel

Sisestatud: 14.01.2014.

Aruanded


Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandimaal, Karksi vallas, Lilli külas, arheoloogiamälestis asulakoha (reg nr 13278) alal toimunud elektrikaablitrassi kaevise kaevamisel.

Sisestatud: 31.03.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.03.2015.