Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi O. Ryningi hauamonument, H. v. Aken, 1594 (dolomiit)
Mälestise registri number 1330
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 82
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos renessanssajast 16. sajandist.

Sisestatud: 04.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Õuemarssal Olof Ryningi raidepitaaf.

Sisestatud: 04.10.2006.

Mälestise kirjeldus


materjal ja tehnika: dolomiit, raidtehnika;
autor, valmistamise koht, dateering: Hans von Aken, 1594;
mõõdud: Kõrgus 400 cm, laius 436 cm, keskmine plaat figuuriga 163 x 135 cm;
märgid ja inskriptsioonid: Pealmikul Ryningi vapp, mille all väikesel kartušil saksakeelne tekst: OLOF RYNING ZV.TORESIO ANNO 1589
Pealmikku kroonival viilul krutsifiks (Kristuse figuuri asemel initsiaalid IHS), mille jalamil saksakeelne tekst: SELIG . SIND . D. DODEN DIE . IN DEN. HEREN . ST ERBEN . ABO 14 (Õndsad on need surnud, kes Issandas surevad. Ilm. 14, 13.)
Predella keskosas rullisornamendi kartušis saksakeelne tekst: KON . MAYT . ZV . SWEDEN . WEILANT . KONIC . JOHANS´. DES . 3 . GEWESNR . HOF. MARSKL . DER . EDLER . VND . WOLGEBORNR . HER . OLOF . RYNING . ZV . TORESIO . IST . IN . GODT . SALIG . INTSCHLAF . DEN . 22 . AVGUSTI .
ANNO 1589. (Rootsi Kuningliku majesteedi õndsa kuninga Johan III endine õuemarssal, õilis ja kõrgestisündinud härra Olof Ryning zu Toresio on Jumalas õndsalt suikunud 22. augustil 1589. a.)
Sellest vasakule jäävas ovaalis (foto vasakul) ladinakeelne piiblitsitaat: MILITIA . EST . VITA . HOMINIS SVPER. TERRAM IOB . 7
(Inimese elu on maa peal võitlus. Iiobi 7, 1.)
ja paremal: SPIRACV LVM . OMNI POTENTIS VIVIFICA BIT . ME IOB . 33 (Kõigevägevama hingeõhk on mind elavaks teinud. Iiobi 33, 4.);
eritunnused: Määrdunud, predellal tugev sooldumine (esineb ka vetikat), mistõttu kirjed osaliselt murenenud loetamatuks; predella keskmise kartuši keskel ja vasakus ääres pragu, karniisid osaliselt katkised, pealmiku vasak karniisinurk murdunud ja vasakpoolne küljekaunistus katkine. Epitaafi vasakpoolne pilastriosa on liitekohast eendunud.;
täiendavad andmed: Pilastrite ja karniisidega liigendatud ning hulga vappide ja pealistis- ning rullisornamendiga kaunistatud monumendi keskplaadil paikneb turvises mehe reljeefne portreeline (?) täisfiguur lamasklevas asendis. Kõik tekstid antiikvas; figuuri ebatavaline lebasklev asend seletub asjaoluga, et eeskujuks olnud Itaalia ja Poola hauamonumentide nišis lebav ümarplastiline figuur on transformeeritud tasapinnaliseks kujutiseks.;

Sisestatud: 11.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kooriruumi põhjaseinal, algsel kohal. Vt. LISA – asendiplaan: nr. 2

Sisestatud: 04.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926; 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 82
Olof Ryning - Rootsi õuemarssal, Eestimaa asehaldur, Tyresö lossi isand.
Hans von Aken – renessansiaegne kiviraidur ja ehitusmeister. Tegutses Tallinnas alates 1585, kodanik aastast 1599, lahkus (suri?) 1601
Eesti kunsti ajalugu. 2. 1520 – 1770. EKA, 2005, lk. 386-388: Rootsi õuemarssali Olof Ryningi 1594. aastal valminud mälestusmärk Tallinna toomkiriku kooris oli Eestimaa jaoks täiesti uut tüüpi hauamonument. Tegemist on nn. seinahauaga, kus kivist monument on kinnitatud seina külge. Ryningi monumenti iseloomustab selge arhitektuurne vorm: selle põhiosa raamib kaks pilastripaari. Pilastrite vahel on kujutatud küünarnukiga padjale toetuv külitav Ryning: jääb mulje nagu lamaks õuemarssal alkoovis voodis või loggia l. Nii pilastrite vahelist kui ka Ryningi kohal asuvat vaba pinda katavad vapid. Lamava rüütli alla paigutatud tekstitahvel kirjeldab Olof Ryningi staatust, pilastrialustele postamentidele on raiutud ladinakeelsed tekstid. Neist üks tõdeb, et sõjapidamine on mehe maise elu viis – Militia est hominis super terram – ja teine – Spiraculum omnipotentis vivice bit me. Job. 33 – “Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu. Ii 33, 4”. Ryningi viimset puhkepaika kroonib edikula-viil, mille keskosas on perekonnavapp ning tipus kujutatud ristilöödud Kristust koos tekstiga: Selig sind die Doden, die in den Heren sterben – “Õndsad on surnud, kes surevad Issandas”.
Ryningi hauamonumendi vorm osutab Itaalia renessansi eeskujule. Aastail 1505-07 valmis Andrea Sansovino töökojas kardinal Ascanio Sforza hauamonument, millest sai seinahaua prototüüp. Selle juured ulatuvad siiski taas hiliskeskaegse Prantsusmaa, Hispaania ja Veneetsia traditsioonideni. Sforza Rooma Santa Maria dei Popolo kirikus asuval hauamonumendil suunab mälestatav esmakordselt oma näo leinava vaataja poole ning tema poosist paistab veendumus, et surm on õigupoolest vaid puhkus ja parema tuleviku äraootamine. Roomast levis seinahaua mood edasi, jõudes juba 1520. aastateks Itaalia meistrite vahendusel Poola, Krakowisse, kus seda kasutati kuninglike haudade juures. See mudel jäi Poola magnaatide viimsete puhkepaikade kujunduses populaarseks kuni 16. sajandi lõpuni ning levis ilmselt just sealtkaudu ka põhjapoole. Juba 1587. aastal püstitati sama tüüpi lamava figuuriga monument piiskop Nideckile Võnnu Johannese kirikusse Liivimaal. Nii Poolas kui ka mujal rakendati prototüübis kolmemõõtmelise, täisplastilise figuuriga monumendi ideed sageli redutseeritult, kasutades sama vormi reljeefis. Just nii käsitles seda ka Toompea lossi ehitusmeister Hans van Aken, kes raius Olof Ryningi hauamonumendi. Käsipõsakil igavesele unele suikunud Ryningi näo modelleering näitab, et Aken valdas oma kunsti korralikult, kuid figuuri turvises keha mõjub jäigalt. Ühelt poolt on see tingitud ikonograafilisest kaanonist, mis nõudis surnu esitlemist konkreetse seisuse – antud juhul rüütliseisuse – märgina, teisalt valmistas kolmemõõtmelisena kavandatud figuuri transformeerimine reljeefiks meistrile ilmselt raskusi. Ehitusmeistrina oli Hans von Aken tuttav uuema arhitektuurimoega ja arhitektuurilise raamistuse teostamisega tuli ta tõepoolest hästi toime. Vormid ja dekoor, mida ta Ryningi monumendil kasutas, pärinevad Põhjamaade maneristidelt, need on laenatud kahest Hans Vredeman de Vriesi teosest, 1565. aastal ilmunud raamatust “Das erst Buch, gemacht avff de Zvvey Colomnen Dorica und Jonica” ja 1577. aastal ilmunud “Architectura” väljaandest. Hans von Aken kombineeris neis leiduvat dorica t ja ionica t.
Nähtavasti ei leidnud seinahaud Eestis ulatuslikumat rakendamist ja seda tüüpi hauatähiseid on teada veel vaid üks: see valmis Ryningi monumendist ligi sada aastat hiljem, 1677. aastal rittmeister Bernhard Reinhold von Delwigi mälestamiseks Nigulistesse.
V. Raam. Tallinna Toomkirik. Tallinn, 1973, lk. 29: Sarkofaagi kohal seinal asub Rootsi hoovimarssal Oloff Ryningi epitaafmonument, kus lahkunu on kujutatud dekoratiivse templiarhitektuuri taustal. Aastal 1594 valminud omapärase renessansskompositsiooni autoriks on Toompea linnuses töötanud meister Hans von Aken.
S.Karling. Baltikum och Sverige. Antikvarska studier III. Stockholm, 1948, lk. 45-46: Hans von Aken lära vi däremot närmare känna i det präktiga gravmonument, som han år 1594 utförde över den 1589 avlidne Olof Ryning till Tyresö, och som har sin plats i Tallinns domkyrka. I reliefens form har bildhuggaren här sökt efterlikna den italienska nischgraven med dess sovande gestalt och mäktiga kolonnställningar. De dekorativa elementen äro av nederländsk karaktär, men teckningen av gisanten, vilken har huvudet stött i ena handen och den andra tryckt mot höften, är ett motiv, som, ursprungligen lanserat av Jacobo Sansovino, dock har sina närmaste motsvarigheter i den polska renässansen. Samtidigt med den polska expansionen mot norr – Livland befann sig ju sedan 1561 i polsk ägo – bröt sig en östlig konstnärlig strömning samma väg och nådde, som Hahr ofta framhållit, även Sverige. Några längre söderut belägna monument av samma typ, möjligen utförda av samma mästare, äro biskop Andreas Patricius Nideckis (död 1587) väggrav i Johanneskyrkan i Cēsis (Wenden) samt en gravsten över Georg von Rosen (död 1590) i Liel-Straupe (Klein-Roop), båda in Livland.

Sisestatud: 04.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Hans von Aken
Dateering: 1594
Mõõtmed: kõrgus 400 cm, laius 436 cm, keskmine plaat figuuriga 163 x 135 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Pealmikul Ryningi vapp, mille all väikesel kartušil saksakeelne tekst: OLOF RYNING ZV.TORESIO ANNO 1589
Pealmikku kroonival viilul krutsifiks (Kristuse figuuri asemel initsiaalid IHS), mille jalamil saksakeelne tekst: SELIG . SIND . D. DODEN DIE . IN DEN. HEREN . ST ERBEN . ABO 14 (Õndsad on need surnud, kes Issandas surevad. Ilm. 14, 13.) Predella keskosas rullisornamendi kartušis saksakeelne tekst: KON . MAYT . ZV . SWEDEN . WEILANT . KONIC . JOHANS´. DES . 3 . GEWESNR . HOF. MARSKL . DER . EDLER . VND . WOLGEBORNR . HER . OLOF . RYNING . ZV . TORESIO . IST . IN . GODT . SALIG . INTSCHLAF . DEN . 22 . AVGUSTI .
ANNO 1589. (Rootsi Kuningliku majesteedi õndsa kuninga Johan III endine õuemarssal, õilis ja kõrgestisündinud härra Olof Ryning zu Toresio on Jumalas õndsalt suikunud 22. augustil 1589. a.)
Sellest vasakule jäävas ovaalis ladinakeelne piiblitsitaat: MILITIA . EST . VITA . HOMINIS SVPER. TERRAM IOB . 7
(Inimese elu on maa peal võitlus. Iiobi 7, 1.)
ja paremal: SPIRACV LVM . OMNI POTENTIS VIVIFICA BIT . ME IOB . 33
(Kõigevägevama hingeõhk on mind elavaks teinud. Iiobi 33, 4.)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Määrdunud, predellal tugev sooldumine (esineb ka vetikat), mistõttu kirjed osaliselt murenenud loetamatuks; predella keskmise kartuši keskel ja vasakus ääres pragu, karniisid osaliselt katkised, pealmiku vasak karniisinurk murdunud ja vasakpoolne küljekau
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pilastrite ja karniisidega liigendatud ning hulga vappide ja pealistis- ning rullisornamendiga kaunistatud monumendi keskplaadil paikneb turvises mehe reljeefne portreeline (?) täisfiguur lamasklevas asendis. Kõik tekstid antiikvas; figuuri ebatavaline lebasklev asend seletub asjaoluga, et eeskujuks olnud Itaalia ja Poola hauamonumentide nišis lebav ümarplastiline figuur on transformeeritud tasapinnaliseks kujutiseks.

Sisestatud: 04.10.2006.