Mälestise tunnus

Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Mälestise asukoha kirjeldus

Esmakordsel kaitse alla võtmisel kirjeldati muistise asukohta järgnevalt: Pinska küla, Ritsu talust 200 m idas, Jürimäe ja Meriranna pere individuaalelamutest 100 m ja Viljandi-Kõpu maanteest 70 m lõuna pool, põllu sees olevas tammikus. Muistis kanti Viljandi Näidissovhoosi majandiplaanile (leht 8).

Mälestise ajalugu

Muistis võetud esmakordselt kaitse alla Viljandi maakonnavalitsuse määrusega 24.09.1990 nr 340, mälestis kandis vanas registris numbrit 84-k.

Üldinfo

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).