Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13303
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 85-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.09.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Kalmistu ulatus on piki Viljandi-Pärnu mnt-d 50 m ja piki Rõõsa talu sissesõiduteed 60 m. Valdav osa kalmistust on kaetud metsaga, maantee ääres paikneb 5-10 m laiune rohumaariba. Kalmistu ulatub ümbritsevast põllupinnast veidi kõrgemale, tema talutee poolsesse serva on kaevatud väiksemaid ja mõned suuremad augud. Ühe 3 x 3 m mõõtmega augu profiili liivases ülaosas leidus 25-35 cm läbimõõduga raudkive. Mingeid leide ega inimluid aukude profiilidest ei paistnud (H. Valk, 1994).

Sisestatud: 19.03.2002.

Mälestise asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Raudna küla, Rõõsa talust (Rusanovi pere) 100 m edelas, Viljandi-Kõpu maantee idaküljel, männitukas.

Viljandi NS leht 6

Sisestatud: 19.03.2002.

Mälestise ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Muistist on mainitud: Jung 1898, MATEM II, 128:19; Paistu khk kirjeldus: G. Palm, 1926, lk 18. Vana teadet käis 09.05.1988. a kontrollimas Heiki Valk. Rahvajuttude järgi olla kalmele vanasti maetud ja seal olla nähtud vaime.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.