Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13318
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


10. juulil 1993. a käis Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk
kontrollimas andmeid Õpetatud Eesti arheoloogilistes kogudes olevate leiude kohta,
mis saadud Võistre kõrtsi ehitamisel (AI 958:1-8) 1869. aastal. Leiud - sõled,
sõrmused ja helmed on tüüpilised Lõuna-Eesti külakalmistutele.

Vanas kõrtsis tegutses 1993. a õllemüügipunkt. Küsimusele, kas kõrtsi ümbrusest on
leitud luid, vastas müüja, et kui kõrtsi keskosas oleva kolhoosi töökoja põranda alla
masinate remontimise kanalit kaevati, leiti sealt palju luid.

Luude leiukoha näitas Heiki Valgule kätte samal päeval kätte kolhoosi endine sepp,
pensionär Fjodor Väli (sünd 1924). Kolhoosi vanasse masinaremondiruumi pääseb
kõrtsihoone tagaküljelt. Masinate remontimise kanal (betoneeritud) asub kõrtsi
keskkoha joonest veidi põhja pool, on ligi 5 m pikkune, 1 m sügavune ja 1 m laiune.
Luid olnud väga palju, ka olla hr Väli teatel leitud mingeid asju, millele aga tähelepanu
ei pööratud. Fjodor Väli vahendatud rahvapärimuse kohaselt olnud kõrtsi kohal vana
surnuaed.

Hr Väli teatel leitud luid kõrtsi ümbrusest ka 1970. aasta paiku, kui elektri (?)
panekuks hoonest lääne poole kraavi kaevatud. Neid tulnud välja kõrtsist kuni 20-25
m lääne poole ulatuvalt alalt; kaugemalt enam mitte.

Pärimus räägib ka kõrtsi juures olnud vanast kirikukohast. Fjodor Väli teatel olnud
kirik kõrtsi edelanurgast ca 15 m edelas kasvava 30-40-aastase üksiku männi kohal.
Ühe teise õlleostul oleva kohaliku mehe jutu järgi olnud puukirik kõrtsi póhjaotsast
lääne poole viiva tee põhjaküljel, kõrtsi otsast 60 m lääne pool kasvava toomingapõõsa
kohal.

Nende andmed on igati piisavad kinnitamaks arheoloogiamälestise olemasolu ka
täiendavate lisauuringuteta.

Välistunnuste põhjal kujutab Võistre kalmist endast tüüpilist Lõuna-Eesti
külakalmistut: paikneb väikesel liivase-kruusase pinnaga kõrgendikul, ajaloolise tee
ääres. Kalmistu olemasolu kinnitavad nii luud kui arheoloogilised leiud. Luude leiuala:
20-25 m ümber kõrtsi annab kalmistu matmisalale igati sobiva raadiuse. Et välistada
ei saa ka üksikute matuste kaugemale ulatumist, peab kaitseala, mille raames
mullatööd vajavad järelvalvet, olema suurem, vähemalt 40 m.

Leiud asuvad Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti ruumides Lossi 3 ning soovi korral
on nendega võimalik tutvuda (kontakt: tel 07 375 653; e-mail: heikiv@ut.ee).

Sisestatud: 26.06.2006.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.